Uue kooliaasta algus – kohanemise aeg kogu perele

Kooliaasta algus võib tuua muutusi kogu pere ellu. Kuidas märgata lapse raskusi, toetada kohanemist ja säilitada lähedane kontakt ka siis, kui pinged kasvavad?
Kui lapsel on raske, ei tähenda see alati, et probleem on ainult lapses. Mõnikord vajab tuge kogu pere.

Uue kooliaasta algus tähendab palju enamat kui uusi õpikuid, tunniplaani ja varasemaid hommikuid. See on muutus kogu pere igapäevases rütmis. Laps peab taas kohanema nõudmiste, suhete, õppimise ja ootustega. Vanemad omakorda püüavad ühendada lapse vajadused, töö, kodused kohustused ja omaenda väsimuse.

Mõnes peres toimub üleminek üsna sujuvalt. Teises peres võivad just esimestel koolinädalatel sageneda pinged, ärevus, konfliktid või väsimus.

See ei tähenda tingimata, et lapsega või perega on midagi valesti. Kohanemine võtab aega.

Kui lapse käitumine muutub

Kooliga seotud pinge ei väljendu lastel alati sõnades: „Mul on praegu raske.“

Laps võib hoopis muutuda ärrituvamaks, vaiksemaks või tundlikumaks. Tal võib olla raske hommikul tõusta või kooli minna. Võivad tekkida kõhu- või peavalud, uneprobleemid, nutmine, õppimise vältimine või konfliktid kodus.

Teismeline võib rohkem omaette olla, vastata vanemale teravalt või öelda, et teda ei huvita miski.

Sellise käitumise taga võib olla väga erinevaid põhjuseid: väsimus, ärevus, pinged eakaaslastega, kiusamine, õppimisraskused, tähelepanu- ja keskendumisprobleemid, hirm ebaõnnestumise ees või tunne, et ootusi on lihtsalt liiga palju.

Seetõttu tasub enne küsimust „Kuidas ma selle käitumise lõpetan?“ küsida:

„Mida mu laps võib oma käitumise kaudu praegu väljendada?“

Laps ei vaja alati lahendust – vahel vajab ta kõigepealt kontakti

Kui vanem näeb, et lapsel on raske, tekib loomulik soov olukord kiiresti lahendada: anda nõu, motiveerida, kontrollida õppimist või selgitada, mida laps peaks teisiti tegema.

Mõnikord on aga esimene vajadus hoopis teine.

Laps vajab kogemust, et keegi suudab tema raskuse juures olla ilma seda kohe parandama hakkamata.

„Ma näen, et sul on raske.“

„Tahad sa rääkida, mis täna juhtus?“

„Me ei pea seda kohe lahendama. Mõtleme koos.“

Sellised lihtsad sõnumid võivad aidata taastada turvatunnet ja kontakti.

Ka Eesti Sotsiaalkindlustusamet rõhutab, et lapse arenguetappide muutudes vajavad vanemad ise aeg-ajalt uusi teadmisi ja tuge ning et usalduslik suhe lapsega ja turvaline kodune keskkond toetavad lapse heaolu ja toimetulekut koolis.

Mõnikord jõuab koolistress koju

Pereteraapias vaadatakse raskust mitte ainult ühe inimese probleemina, vaid suhete ja vastastikuse mõju kontekstis.

Näiteks võib laps tulla koolist koju pinges ja reageerida vanemale ärritunult. Vanem tajub seda lugupidamatusena ning suurendab kontrolli. Laps kogeb kontrolli täiendava survena ja tõmbub veel rohkem eemale. Vanem hakkab muretsema ning püüab veel rohkem sekkuda.

Nii võib kujuneda ring:

lapse pinge → vanema mure → suurem kontroll → lapse vastupanu või eemaldumine → vanema veel suurem mure.

Mõlemad võivad tegelikult soovida sama – et lapsel läheks hästi –, kuid viisid, kuidas nad püüavad olukorraga toime tulla, hakkavad tahtmatult nendevahelist pinget suurendama.

Siin ei ole eesmärk otsida süüdlast.

Olulisem on märgata mustrit ja leida koht, kus seda saab muuta.

Ka vanem vajab tuge

Kooliaasta alguses räägitakse palju lapse kohanemisest, kuid vähem sellest, kuidas vanem ise toime tuleb.

Vanem võib olla väsinud, muretseda lapse tuleviku pärast, tunda süüd või kahelda oma otsustes:

Kas ma nõuan liiga palju?

Kas ma olen liiga leebe?

Kas peaksin rohkem kontrollima?

Kas peaksin hoopis sekkumisest loobuma?

Kas see on lihtsalt teismeiga või on midagi tõsisemat?

Mõnikord muutub lapse raskus vanema jaoks nii emotsionaalselt koormavaks, et rahulikku kontakti on järjest keerulisem säilitada.

Toe otsimine ei tähenda, et vanem ei saa hakkama. Eestis soovitatakse vanematel teadmisi ja tuge otsida ka ennetavalt, mitte alles siis, kui probleemid on muutunud suureks.

Millal võiks spetsialistiga nõu pidada?

Abi tasub kaaluda juba enne seda, kui olukord muutub kriisiks.

Nõustamisest võib olla kasu näiteks siis, kui kooliga seotud ärevus või vastumeelsus püsib, hommikud muutuvad pidevaks võitluseks, lapse meeleolu või käitumine on märgatavalt muutunud, tekivad sagedased konfliktid, vanem ja laps ei suuda enam rahulikult rääkida või vanem lihtsalt tunneb: „Ma ei tea enam, kuidas teda aidata.“

Varane ja sobiv sekkumine võib aidata vältida raskuste süvenemist.

Ja alati ei pea vastuvõtule tulema kogu pere.

Mõnikord piisab esialgu kohtumisest vanemaga, et vaadata koos, mis peres toimub, mis juba töötab, mis hoiab probleemi üleval ning mida võiks proovida teisiti.

Küsimus ei ole ainult selles, kuidas laps kooliga hakkama saab

Kooliaasta algus võib tuua nähtavale midagi, mis kiirel suvel vähem märgatav oli: lapse ärevuse, vanema väsimuse, raskused piiridega, erinevad ootused vanemate vahel või pereliikmete eemaldumise üksteisest.

Samas võib see olla ka võimalus midagi muuta.

Mitte eesmärgiga saada „täiuslikuks pereks“, vaid selleks, et pereliikmetel oleks võimalik üksteist paremini mõista ja raskustega koos toime tulla.

Kui lapsel on raske, tasub vahel küsida mitte ainult „Mis mu lapsega toimub?“, vaid ka „Mis toimub praegu meie peres ja mida me üksteiselt vajame?“

Kui tunned oma pere selles loos ära

Sa ei pea ootama, kuni mure muutub suureks.

Nõustamisel saame rahulikult vaadata, mis teie peres praegu toimub, millised suhtemustrid on kujunenud ning millist tuge vajavad laps, vanem ja pere tervikuna.

Oled oodatud individuaalsele, paari- või perenõustamisele Tallinnas või veebis.

Broneeri aeg →