Miks lähedaste emotsioonid meid nii tugevalt mõjutavad?

Vahel piisab ühest pilgust, vaikusest või muutunud hääletoonist, et meie enda meeleolu muutuks. Miks mõjutavad just lähedaste inimeste emotsioonid meid nii tugevalt?

Inimene on sotsiaalne olend. Meie närvisüsteem reageerib teiste inimeste emotsionaalsetele väljendustele ning lähedastes suhetes on see tundlikkus sageli eriti suur.

Me märkame partneri ärritust, lapse muret või vanema pettumust mõnikord juba enne, kui teine inimene oma tunnetest räägib.

See tundlikkus aitab meil üksteist mõista ja toetada. Kuid mõnikord võib sellest kujuneda pidev valvelolek, kus teiste inimeste meeleolu hakkab mõjutama meie enda emotsionaalset tasakaalu.

Emotsionaalne reaktiivsus

Emotsionaalne reaktiivsus tähendab kalduvust reageerida kiiresti ja intensiivselt emotsionaalselt olulistele olukordadele.

Näiteks võib partneri vaikimine tekitada ärevust, vanema kriitika süütunnet või lapse vastuseis tugevat ärritust.

Reaktsioon ei pruugi tuleneda ainult käesolevast olukorrast. Seda võivad mõjutada varasemad kogemused, suhtes kujunenud ootused ja inimese üldine stressitase.

Mõnikord ei reageeri me üksnes sellele, mida teine inimene teeb, vaid ka sellele, mida tema käitumine meie jaoks tähendab.

Partneri vaikimine võib tähendada ühele inimesele vajadust puhata, teisele aga võimalikku eemaldumist või hülgamist.

Emotsionaalne reaktiivsus ei väljendu alati ärritumises või konfliktides. Mõnikord avaldub see hoopis liigses kohanemises, oma vajaduste tagaplaanile jätmises või pidevas püüdes säilitada teiste rahulolu.

Inimene võib näiteks loobuda oma soovidest, vältida eriarvamuste väljendamist või püüda ennetada teiste negatiivseid emotsioone. Väliselt võib selline käitumine näida rahuliku ja hoolivana, kuid sisemiselt võib sellega kaasneda märkimisväärne ärevus ja pinge.

Ärevus võib kujundada kogu pere suhtlemist

Kui perekonnas suureneb pinge, võivad inimesed hakata üksteise käitumist tähelepanelikumalt jälgima.

Üks pereliige soovib rohkem rääkida, teine vajab vaikust. Mida rohkem esimene kontakti otsib, seda enam võib teine eemalduda.

Tekib korduv muster, milles mõlema käitumine mõjutab teise reaktsiooni.

Sellises olukorras keskendutakse sageli küsimusele, kumb käitub valesti.

Süsteemne vaatenurk aitab aga küsida midagi muud: kuidas kujuneb nendevaheline suhtlemistsükkel ning mis seda alal hoiab?

Mõnikord võib ühe inimese ärevus suurendada teise vajadust eemalduda, samal ajal kui eemaldumine omakorda tugevdab esimese inimese ebakindlust.

Nii võib kujuneda olukord, kus mõlemad püüavad omal viisil pinget vähendada, kuid nende reaktsioonid aitavad tahtmatult kaasa selle püsimisele.

See ei tähenda, et kõigi osapoolte vastutus oleks alati võrdne. Eriti oluline on eristada tavapäraseid suhtlemisraskusi olukordadest, kus esineb vägivalda, ähvardamist või kontrollivat käitumist.

Kuidas märgata enda reaktsiooni?

Emotsionaalse reaktiivsuse vähendamine ei tähenda tunnete allasurumist.

See tähendab oskust märgata, mis meie sees toimub, enne kui sellele automaatselt reageerime.

Näiteks võib inimene endamisi mõelda:

„Ma märkan, et partneri vaikimine tekitab minus ärevust. Mul tekib soov kohe küsida, mis on valesti. Samal ajal ei tea ma veel, mida tema vaikimine tegelikult tähendab.“

Selline sisemine tähelepanek loob väikese vahe emotsiooni ja käitumise vahele.

Selles vahemikus tekib võimalus valida, kuidas reageerida.

Mõnikord võib see tähendada, et inimene ei kiirusta olukorda lahendama, vaid annab endale aega oma tunnetest aru saada.

Teinekord võib see tähendada rahulikku vestlust, kus väljendatakse oma vajadusi ilma süüdistuste või eeldusteta.

Oluline ei ole emotsioonidest vabanemine, vaid oskus nendega teadlikumalt toime tulla.

Mina eristumine ja emotsionaalne tasakaal

Süsteemse pereteraapia üks keskseid mõisteid on mina eristumine, mida käsitles oma perekonnasüsteemide teoorias psühhiaater Murray Bowen.

Mina eristumine ei tähenda, et lähedaste tunded meid enam ei puuduta.

See tähendab võimet jääda oma mõtlemise ja tunnetega kontakti ka siis, kui teine inimene kogeb tugevaid emotsioone.

Mina eristumise oluline osa on võime eristada oma emotsionaalseid reaktsioone teadlikest mõtetest ja otsustest. See võimaldab inimesel säilitada oma seisukoha ka siis, kui lähedase inimese arvamus või emotsionaalne seisund on teistsugune.

Näiteks võime kuulata partneri pahameelt, ilma et peaksime kohe ennast kaitsma.

Võime taluda vanema pettumust, ilma et peaksime automaatselt oma otsust muutma.

Võime toetada last tema kurbuses, ilma et peaksime iga ebameeldiva kogemuse tema eest kõrvaldama.

See ei tähenda ükskõiksust ega emotsionaalset eemaldumist.

Vastupidi – võime jääda suhtesse ja säilitada lähedust ka siis, kui kogeme erinevaid tundeid või oleme eriarvamusel.

Kui pidev emotsionaalne valvelolek hakkab mõjutama vaimset tervist

Kui inimene on lähedastes suhetes pidevalt emotsionaalselt valvel, võib see suurendada üldist pinget ja raskendada taastumist igapäevasest stressist.

Ta võib märgata, et mõtleb sageli teiste inimeste reaktsioonidele, püüab ette näha võimalikke konflikte või tunneb vastutust lähedaste emotsionaalse heaolu eest.

Pikema aja jooksul võivad sellega kaasneda ärevus, väsimus, unehäired või emotsionaalne kurnatus.

Mõnikord võib inimene kogeda, et isegi rahulikel hetkedel on keeruline lõõgastuda, sest tähelepanu püsib võimalikel probleemidel või teiste inimeste vajadustel.

Samas mõjutavad vaimset tervist mitmed tegurid ning selliseid sümptomeid ei saa seostada üksnes peresuhetega.

Oluline on märgata, millal tavapärane emotsionaalne tundlikkus hakkab muutuma koormavaks ning mõjutama inimese igapäevast toimetulekut ja heaolu.

Küsimused iseendale

Kui märkad, et lähedase inimese emotsioon mõjutab sind tugevalt, võid endalt küsida:

• Mida ma praegu tunnen?

• Mida ma selle olukorra kohta eeldan?

• Kas ma tean, mida teine inimene tegelikult mõtleb?

• Milline oleks minu tavapärane automaatne reaktsioon?

• Kas ma püüan praegu mõista teist inimest või vähendada enda ärevust?

• Kuidas saaksin vastata viisil, mis oleks kooskõlas minu väärtustega?

Need küsimused aitavad paremini märgata oma emotsionaalseid reaktsioone ning luua võimaluse teadlikumateks valikuteks.

Lähedus ei tähenda emotsionaalset sulandumist

Lähedastes suhetes mõjutame üksteist paratamatult. Meie jaoks oluliste inimeste rõõm, kurbus, ärevus või pettumus puudutavad ka meid.

Kuid lähedus ei pea tähendama seda, et teise inimese emotsionaalne seisund määrab täielikult meie enda enesetunde.

Me ei saa alati valida, milliseid tundeid lähedaste käitumine meis esile kutsub. Küll aga saame õppida neid reaktsioone märkama, mõistma ja teadlikumalt juhtima.

Mina eristumine ei tähenda emotsioonide puudumist, vaid võimet jääda iseendaks ka siis, kui suhtes tekib pinge.

Mõnikord algab muutus just hetkest, mil loobume vajadusest teise inimese reaktsiooni kontrollida ning hakkame paremini mõistma enda oma.

Artikkel tugineb süsteemse pereteraapia käsitlustele, sealhulgas Murray Boweni perekonnasüsteemide teooriale ja mina eristumise mõistele.